Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse
JÕULULÄKITUS
vaimulikele-kirikuteenijatele, mungaelupidajatele ja kõigile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu püha Kiriku ustavatele lastele
“Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu,
inimestest hea meel” (Lk. 2, 14)
Issandas armastatud isad, vennad ja õed, meie Kiriku
ustavad lapsed!
Jumala ärarääkimata arm on meid jälle teinud kõlblikuks elada helge ja rõõmsa pühani. Õigeusu maailm hõiskab ja rõõmutseb: on toimunud “suur jumalakartuse saladus: Jumal on ilmunud lihas” (1 Tim. 3, 16), selleks, et vabastada langenud inimesi patust, needusest ja surmast.
Läbi sajandite, läbi aastatuhandete valgustab meie südameid kustumatu valguse rõõmuga Petlemma täht, mis näitas teed koopani, kus hiilgas inimesearmastaja Looja, kelle tahtmise järgi on loodud ja elab kogu ilmamaa. Ning Petlemmas sündinud jumalik Lapsuke ootab meilt ainult ühte, palub meilt ainult ühte – meie pääsemist. Issand on valmis kinkima meile taevalikku õnne oma Kuningriigis, kui me vaid järgime Tema päästvat Testamenti.
On möödunud rohkem kui kaks tuhat aastat sellest pühast päevast, kui inglid laulsid Lunastaja sündimisest. Vaadake, kas me näeme “maa peal rahu ja inimestest head meelt”, kas me näeme üldse püüdlustki selle Jumala helge rahu poole, millest laulsid inglid karjastele?
Kahjuks… Vaadates kaasaegse maailma peale, mis lebab kurjuses, hakkad tahes tahtmata mõtlema paganluse pimedusest, sellest valelikust, illusoorsest maailmast, milles inimesed püüdsid elada ilma Kristuseta. Kui kristlased ei näe seda, et kurjus tegutseb täna erilise hävitava jõuga, siis see tähendab, et kurjus on saanud võimust ka meie üle. Võõritsa vaga Serafim on kinnitanud Jumala Poja sõnu, kui ta ette kuulutas: “Tuleb aeg, mil mitte tagakiusamised vaid raha ja selle maailma võlud pööravad inimesi Jumalast võõrduma ning hukkub palju rohkem hingi kui avaliku jumalavastasuse aegadel. Ühest küljest püstitatakse riste ja kullatakse kupleid, aga teisest küljest tuleb vale ja kurjuse kuningriik. Tõeline Kirik on alati tagakiusatud… Tagakiusamine võtab aga kõige peenema, ennenägematu iseloomu”. Meenutage Issanda sõnu: “Kui nad Mind on taga kiusanud, siis kiusavad nad teidki taga” (Jh. 15, 20). Kuid neile, kes jäid meie Issanda ja Jumalaga ning järgnesid Temale, ütles Päästja: “Maailmas on teil ahastust, kuid olge julged: Mina olen maailma ära võitnud” (Jh. 16, 33).
“Jumal pole mitte jõus vaid õiguses!” Need püha õigeusulise Neeva Aleksandri sõnad peaksid olema reegliks kõigile, kellele on kallis meie püha Õigeusu Kiriku saatus. Vaimulik silmapimedus teeb inimese relvituks. Pääsemise vaenlane tegutseb “igasuguse ülekohtu pettusega” (2 Te. 2, 10), selleks, “et kui võimalik, eksitada ka valituid” (Mt. 24, 24).
Inimesed, kes kurdavad oma elumere tormide üle, hüüavad sageli: “Kuidas Jumal seda lubab?!” Issand on lubanud meile vaid meie vabaduse, aga Ta ei ole ju jätnud meid teadmatuse pimedusse – Tema käsusõnad on kõigile teada. Kuid valik hea ja kurja vahel jääb inimese enda teha. Just valede teede valiku pärast tuleb inimestel tasuda.
Nõnda siis, andku Petlemma tähe valgus meile kõigile jõudu kasvada vaimulikult. Kes on leidnud tee Jumallapsukese sõime juurde – jätkake teekonda kindlalt, ärgu mingid maised tuuleiilid kõigutagu Teid! Palvelikult soovin, et äsjasündinud Lunastaja trööstiks Teid keset maiseid muresid ja hädasid, et Ta annaks oma armust Teile väge ja rahu, kinnitaks lootust, et ennastohverdav Armastus võidab kõik eluraskused. Aga meie tehkem Pühakirja järgi koos idamaa tarkadega lahti oma kingitused ning toogem Issandale oma annid: armastuse kulda, usu viirukit ja lootuse mürri (vrd. Mt. 2, 11). Kristus on meie jaoks Tõde, Valgus ja Tee, meie rõõm ja Eluleib. Tema on meie jaoks Issand ja Jumal, Isa ja Päästja.
Saabunud 2017. aasta on meie Eesti Õigeusu Kiriku jaoks oluliste tähtpäevade aasta. Me tähistame saja aasta möödumist Eesti vikaarpiiskopkonna loomisest, millest sai Eesti kirikuelu uue etapi algus; möödub sada aastat isa Pavel Kulbuši pühitsemisest esimeseks kohapealseks Tallinna piiskopiks; saabunud aastal ilmub uus raamat meie õiglasest isa Valeri Povedskist, kelle sügavate palvete läbi me käisime pääsemise teed rasketel tagakiusamiste ja katsumuste päevil. Kõike seda peab mäletama!
Issandas armastatud vennad ja õed!
Südamest õnnitlen kõiki saabunud uue aasta ja Kristuse Sündimise püha puhul! Ärgu jätku meid Issand oma abita! Soovin kõigile südamlikku rõõmu, hinge- ja ihujõudu! Täitugu kõik head lootused ja unistused! Õnnelikku uut aastat ja rõõmsaid Jõulupühi!
Sooviksin südamest tänada meie pühakodade heategijaid ja kaunistajaid, kõiki neid, kes on halastavad inimeste vastu ja kes pole ükskõiksed meie Ema – Kiriku probleemide suhtes! Headus ja heldus tasutakse alati sajakordselt!
Jõuluöö on helgem igast päevast – Tõe Päike on tõusnud maa kohale. “Sest meile on sündinud Lapsuke, meile on antud Poeg… kellele pannakse nimeks… Vägev Jumal” (Jes. 9, 5). Ning inimsoo parimad pojad ja tütred hõiskavad, nähes vaimuliku pilguga Kristuse Sündimist, kuuldes vaimuliku kõrvaga inglite laulu: “Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!” (Lk. 2, 14).
+Kornelius
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
MPEÕK Sinodi esimees
Kristuse Sündimine 2016/2017
meie piiskopkateedri linnas Tallinnas
