Tallinna Linnaplaneerimise Amet tunnustas 9. juunil 2022 mullu eeskujulikult restaureeritud ja korrastatud ajalooliste hoonete omanikke, projekteerijaid ja ehitajaid.
Tallinna abilinnapea Madle Lippus ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad andsid 2021. aasta parimate restaureerimistööde ja ajalooliste hoonete korrastamise eest üle restaureerimispreemiad ja tänukirjad Õpetajate majas. Tunnustatud töödest on Vabaduse väljaku jalakäijate tunnelis avatud fotonäitus 6. juulini.
2021. aastal jõudis lõpule Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani) kiriku (Liivalaia 38) restaureerimine. Kiriku restaureerimise eest tunnustati Jumalaema Sündimise kogudust, 2021. aastal restaureeritud ikonostaasi ja ikoonide restaureerimise eest tunnustati ASi KAR Grupp ja Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskust Kanut.
Allikas: Tallinna linna ametlik lehekülg
Tallinna Jumalaema sündimise kirik (Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kogudus) on Tallinna vanim puitkirik ning üks vanimaid puitkirikuid Eestis ja üks vähestest Peeter I ajastust säilinud sakraalarhitektuuri mälestistest.
Kiriku rajati 1721. aastal – Venemaa ja Rootsi vahelise Nystadti (Uusikaupunki) rahu sõlmimise aastal, mis tähistas Põhjasõja lõppu – Tallinna garnisonipolgu jaoks. Pärimuse järgi juhatas ehitust üks Peeter I võitluskaaslastest, Tallinna garnisonipolgu ülem, vürst Šahhovskoi.
Kuigi ehitus lõppes juba 1721. aasta juunis, pühitseti kirik 8. septembril (21. septembril uue kalendri järgi) — Jumalaema sündimise pühal. Selleks ajaks toodi kirikusse Peterburist Jumalaema Kaasani ikooni koopia, mille järgi sai kirik oma teise, Kaasani kiriku, nime.
Ligi 200 aastat oli Kaasani kirik Talllinna peamine õigeusu sõjaväekirik. Esimese maailmasõja tagajärjel kadus Vene impeerium maailmakaardilt, Tallinnast sai uue iseseisva riigi pealinn ning Kaasani kiriku ajaloos algas uus peatükk. Tallinna piiskop Platoni (tulevase märtri) otsusega ja vastavalt koguduse soovile, määrati Kaasani kirik koos selle varaga ning kogudusega 22. novembril 1918 piiskopkonna alluvuses olevaks kirikuks.
Kaasani kirikus algas Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korneliuse (1924-2018) vaimulik tee. 1930. aastatel lapsena, oli Vjatšeslav Jacobs (metropoliit Korneliuse ilmalik nimi) kirikus altariteenijaks. Aastatel 1943–1945 oli ta samas kirikus köster. 19. augustil 1945 ordineeriti Vjatšeslav Jakobs diakoniks ja diakonina teenis ta Kaasani kirikus kuni 1948. aasta veebruari alguseni.
Aastatel 1946–1962 oli kiriku eesseisjaks ülempreester Mihhail Ridiger (1902-1962), kes jättis endast hea mälestuse paljude inimeste südamesse. Isa Mihhaili poeg Aleksei (hilisem Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II, 1929-2008) täitis 1947. aastal Kaasani kirikus köstri (lugeja) kohustusi.
