24. augustil 1941 hukkus Keri ja Prangli rannikuvetes Saksa sööstpommitaja õhurünnakus aurulaev “Eestirand”. Plahvatuses hukkus 44 Punaarmeesse mobiliseeritud meest, kes maeti ühishauda Prangli saarele. 26. augustil Viimsi valla poolt korraldatud mälestuspäeval Prangli saarel meenutati hukkunuid ja avati ajaloolisele sündmusele pühendatud mälestustahvel.
Saarel asuva aurulaeva mälestusmärgi juures pidas kõne Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma, kes meenutas nii Prangli kui ja paar päeva hiljem Juminda meretragöödias hukkunuid. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et tänu ellujääjate tegutsemisele ja Prangli saarerahvale viidi läbi Eesti ajaloo suurim vabatahtlike päästeoperatsioon ja ellu jäid tuhanded laevalolijaid.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut esindasid Tallinna vikaar Maardu piiskop Sergi ja ülempreester Dimitri Hüvanen, kes viis kiriku naiskvarteti kaasateenimisel läbi palvuse.
“Eestirand” oli 1910. aastal Šotimaal ehitatud aurulaev, mis oli hiljem Eestis kasutusel kalapüügilaevana ja kaubalaevana.
1941. aastal kuulus “Eestirand” konvoisse, mis transportis Eestist nõukogude armeesse mobiliseerituid Kroonlinna. 24. augustil ründasid laeva Keri saare lähistel saksa õhujõudude lennukid ning kapten oli sunnitud Prangli juures madalikule sõitma.
Palju mehi hukkus juba plahvatuses. Laeva tekkis auk, mille tagajärjel hakkas see vajuma. Osa mehi hüppas kohe merre. Paljud neist hukkusid kas uppudes või saades pihta laevalt loobitavate esemetega, mis pidanuks ujumisel abiks olema.
Laeval oli erinevatel andmetel 3500-5000 meest, vaid 2762 (teiste allikate kohaselt 2672) jõudsid Pranglile.
Allikad:
https://viimsiteataja.ee/
https://e-kirik.eelk.ee/2021/
Foto: Katrin Saks
