Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Eugeni PAASALÄKITUS
ülemhingekarjastele, vaimulikele, kirikuteenijatele,
mungaelupidajatele ja kõigile Moskva Patriarhaadi
Eesti Õigeusu Kiriku ustavatele lastele
Issandas armastatud ülemhingekarjased, auväärt hingekarjased,
austatud mungad ja nunnad, jumalakartlikud ilmalikud
Jumalast kaitstud Eestimaal!
Kristus on ülestõusnud!
Jumala ärarääkimata armust kuuleme jälle head sõnumit Kristuse Ülestõusmisest. Selles paasatervituses on koos meie usu kogu tähendus; sest kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristus üles tõusnud; aga kui Kristus ei ole üles tõusnud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk (1 Kr. 15, 13-14). Sõnades “Kristus on ülestõusnud!” on ristiusu mõte, selle olemus. Neis sõnades on nii püha ajaloo kulminatsioon kui ka apostlite paasajutlus. Neis sõnades on pühade püha ja pidustuste pidustuse rõõm.
Kõigis õigeusu kirikutes kõlavad täna sõnad püha Johannes Kuldsuu paasajutlusest: “Minge kõik meie Issanda rõõmu sisse; niihästi esimesed kui ka teised saavad tasumist. … Keegi ärgu leinaku pattude pärast; andeksandmine on hauast hiilguses ülespaistnud. Keegi ärgu kartku surma, sest Lunastaja surm on meid vabaks teinud“.
Praegusel katsumusterohkel raskel ajal kõlavad need sõnad eriti läbitungivalt, sest meie kõigi ees seisab teravalt usu tugevuse küsimus, elu ja surma küsimus. Kibestudes läheb vaenutsev maailm üha kaugemale Issanda Hauast ja Tema hiilgavast Ülestõusmisest. Aga näe, kui hing hakkab paluma Jumalat päästmise pärast, siis otsekui Taevast endast tuleb see lühike sõnum: “Kristus on ülestõusnud!” Südamest kaovad kohe hirm, masendus ja üksindus, hing täitub salajase rõõmuga ning me kinnitame tõde, vastates: “Tõesti on ülestõusnud!” Ja terve öö muutub üheks võidulauluks: “Kristus on surnuist ülestõusnud, surmaga surma maha tallanud, ja neile, kes hauas olid, elu kinkinud“.
Praeguses olukorras ei ole kerge väljendada täies mahus üksteisele Paasapüha rõõmu, sest sõda on teinud oma korrektiivid. Kuid mitte mingid raskused, mis meile kõigile on osaks saanud, ei saa tõkestada teed hea sõnumini meie Issanda Jeesuse Kristuse surnuist ülestõusmisest.
Pääsemine on võimalik, kui meie südames ei ole vihkamist ja vastumeelsust. Suurtes katsumustes on suur valu, aga seda kõike üle elada aitab palve ja Issand ise.
Kiriku pühad isad õpetavad, et armastuse ja alandlikkuse õppimiseks on vaja tunda muret ja vaeva. Paljudel võib tekkida küsimus: “Kas siis pole teist teed? Inimene ju tahab õppida armastama ega palu õpetada talle kannatamist valu käes. Kas ei saa tulla Jumala juurde ilma kannatusteta?” Elu näitab, et ei saa. Inimesel ei ole võimalik käia eluteed ilma katsumuste ja kiusatusteta. Need on “puhastavad leegid”. Katsumused avavad ühe hetkega vaimulikud silmad ning inimene hakkab nägema oma eksitusi ja vajakajäämisi, mida ei märganud palju aastaid. Unne suikunuid valmistavad katsumused ette ärkamiseks, aga Jumalast kaugelseisjaid lähendavad Temale.
Meie vaevad on see rist, mida iga kristlane peab kandma oma elus. Kui keegi tahab käia Minu järel, siis ta salaku iseennast ja võtku oma rist enese peale ja järgnegu Mulle (Lk. 9, 23). Katsumuste tee, see on kõigi õiglaste tee. Niikaua kui inimesed elavad maa peal, kuulavad nad ka evangeeliumi õndsuse salme: Õndsad on need, kes nutavad…; õndsad olete teie, kui teid Minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse… (Mt. 5, 3-12). Neis sõnades saavutavad kannatused ja pisarad kõrgema tähenduse, nende kaudu avaneb tee Jumala juurde.
Ometigi on inimmõistus alati katsumuste vastu. Ta hakkab mässama ja inimese südant kiskuma, viies ta täieliku meeleheiteni. Kuid piisab vaid paluda: “Issand, anna mulle arukust!”, ning väljapääsmatu olukord taandub, sest Kristust armastav süda mõistab, et kõiges toimuvas on Jumala ettehooldus. “Ei ole olemas pimedat juhust! Jumal juhib maailma ning kõik, mis toimub taevas ja taeva all, toimub ülitarga Jumala kohtumõistmise järgi” (püha piiskop Ignati Brjantšaninov).
Pole olemas inimest, kes ei vaevleks katsumuste ajal ning pole inimest, kellele ei tunduks tema kiusatused kõige kibedamatena, aga ilma nendeta ei saa omandada armastust ja kindlat tahet pääsemiseks. Seepärast soovin kõigile vaimulikku jõudu ja füüsilist tugevust maise elutee läbimisel. Ärge kartke midagi ja olge alati Jumalaga kõigis katsumustes.
Kallid vennad ja õed!
Õnnitlen Teid südamest Kristuse Paasapüha puhul! Soovin Teile ja Teie lähedastele rahu, tervist, heaolu ja armastust. Armastus rohkeneb, kui me anname, aga mitte ei kisu endale, kui kingime, aga mitte ei võta ära. Siis ei muuda me ainult maailma meie ümber, vaid leiame midagi väga hinnalist enda sees: armulikkuse ja kaastunde. Ja selles lihtsas, aga toimivas vaimulikus seaduses on päris rahu ja tõelise õnne saladus, mille poole me kõik püüdleme.
Kristus on ületõusnud! Tõesti on Kristus ülestõusnud!
+ Eugeni
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
meie metropoliidikateedri linnas Tallinnas
Kristuse Paasa 2023
