Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Eugeni
PAASALÄKITUS
ülemhingekarjastele, vaimulikele, kirikuteenijatele,
mungaelupidajatele ja kõigile Moskva Patriarhaadi
Eesti Õigeusu Kiriku ustavatele lastele
Issandas armastatud ülemhingekarjased, auväärt hingekarjased,
austatud mungad ja nunnad, jumalakartlikud ilmalikud Jumalast kaitstud Eestimaal!
Kristus on ülestõusnud!
Need sõnad kõlavad hea sõnumina juba kaks tuhat aastat, tuletades meile meelde imelist sündmust: meie Issand Jeesus Kristus osutus tugevamaks surma seadusest!
“Paasapüha ületab samavõrd kõik inimlikud ja maised pidustused, tunnistab püha piiskop Gegorius Jumalasõnaõpetaja, nagu päike ületab taevatähed!”
Ja jällegi kuuleme ingli sõnu salvikandjatele naistele, kes seisid hauakoopa ees, millelt kivi oli ära veeretatud: “Mis te otsite elavat surnute juurest? Teda ei ole siin, ta on üles tõusnud.” (Lk. 24, 5-6) Ja südamed täituvad helge vaimuliku rõõmuga, sest me elame läbi tõelist kohtumist hauast üles tõusnud Issandaga!
Paasapüha ajaloolist ja vaimulikku mõtet seovad pühad isad ühte. Ajalooliselt oli “paasa” juutide väljaminek Egiptusest. Ometi rõhutab püha piiskop Ignati (Brjantšaninov), et seda sündmust tuleks mõista kui väljaminekut vaimulikust Egiptusest tõotatud maale, s.t. üleminek patust pühadusse, surmast igavesse ellu.
Praegu rõõmustame koos teiega helge Paasapüha üle, aga vaid mõned päevad tagasi kogesime kannatusnädala päevi. Ja üks nende kurbade päevade kohutav õppetund oli see, kuidas inimesed, kes olid hüüdnud Jumalale “hosianna”, muutsid mõne päeva jooksul oma suhtumist Temasse ja karjusid: “Löö ta risti!” Kuidas olid need inimesed muutunud! Kuidas olid muutunud nende südamed, mis olid täis lootust olla äravlitud, aga Issand andis vaid selle, millesse juudid ei uskunud – võidu surma üle…
Täna kiidab inimene Jumalat, aga homme annab Ta ära. Kas midagi on muutunud meie ajal? Ei ole. Ja valik on alati inimese teha – kas ta on koos risti löödud Kristusega, või siis nendega, kes Issandat risti löövad!
Paljud tulevad kirikusse, Jumalakotta, et leida siin igatsetud rahu. Kuid peamine on leida siin Jumal! See on hinge pääsemine.
Suure paastu aeg oli antud meile, nagu ütles püha piiskopVassilius Suur, et suudaksime leida ajaliku asemel ajatu, maise asemel taevaliku, kaduva asemel kadumatu. Igaüks meist võib selle aja, mis Issand on meile andnud maiseks eluks, vahetada igavese elu vastu, s.t. maise vahetada Taevase vastu! Peamine on olla koos Jumalaga.
Suure paastu saatis Issand meile suurte katsumustega – Ukrainamaal lahvatas sõjatuli. Aga sõda, see on alati tragöödia: pisarad, oiged, inimeste hukkumine…
Meilt küsitakse sageli, kas Ukraina sõda on Jumala karistus? Kas toimuvat on võimalik seletada?
Otsida toimuvas mingit loogikat on mõttetu. Kõiges on Jumala ettehooldus. Kuid religioonikauged inimesed ei suuda mõista tragöödia vaimulikke põhjusi. Ja lihtsustada ei tohi, et kui on patt, siis selle eest peab tulema karistus.
Jeesus Kristus, meie Jumal, tuli inimeste juurde ja selle asemel, et karistada kogu inimkonda, tõi iseenda ohvriks! Issand näitas meile, et Ta on armastav Isa, kes oma armastusega näitas teistsugust teed – ennastohverdava ligimesearmastuse teed. Mis segab inimestel üksteist armastada? Miks kalestuvad südamed?
Jumal ei ole kurjust loonud. Kurja teeb inimene ise – oma tegudega, sõnadega, mõtetega…
Üksnes Kiriku ja kõikide kristlaste tugevdatud palves näeme sõjast väljapääsu. Kutsume üles teid kõiki, kallid vennad ja õed, tugevdama oma palvet kannatava ukraina rahva eest. Seda eriti praegusel Paasapüha ajal!
Paasapüha jumalateenistus, ületades kõik rahvuslikud piirid, ühendas täna vaimulikult miljoneid kristlasi, kes elavad eri maades. Jumalik Euharistia ühendas meid jälle Kristusega ja üksteisega! Aga veel üsna hiljuti ei saanud koroona pandeemia tõttu paljud käia jumalateenistustel. Omandatud kogemus näitas, kui oluline on hinnata ja kasutada igat võimalust selleks, et osaleda ühispalves, mis päästab kõigist tormidest.
Kallid vennad ja õed!
Õnnitleme teid südamest suure Paasapüha puhul ja soovime teile tugevat tervist Eluandjalt Jeesuselt Kristuselt! Meie rõõmutsemine peaks olema Issanda pärast! Meenutagem, kuidas Saarovi vaga Serafim ütles: “Mu rõõm, meil pole teed masenduse juurde, Kristus on Aadama üles äratanud, surma ära surmanud…”.
Tõeline südamerõõm kannab alati endas valgust! Aga Valgus on Issand ise, kes surnuist üles tõusis!
Kristus on ülestõusnud – tõesti on Kristus ülestõusnud!
+ Eugeni
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
meie metropoliidikateedri linnas Tallinnas
Kristuse Paasa 2022
